Hatene kona-ba dekretu lei “Rejime kontribuisaun Seguransa Sosiál”

Hatene kona-ba dekretu lei “Rejime kontribuisaun Seguransa Sosiál”

Dili –  Iha 5 Setembru 2017, trabalhadores sira husi komunidade sira husi zona Dili nian hamutuk 90 hosi irman sira, halibur hamutuk iha Eskola Maria Auxiliadora Comoro hodi rona esplikasaun diretamente husi Sra. Dra Delia Imaculada Ximenes Belo, Asesora Juridica husi Ministerio Solidaridade Sosiál, koalia  kona ba “Rejime kontribuisaun Seguransa Sosiál” tuir lei No 12/2016, de 14 de novembru.

Seguransa Sosiál: Direitu Umanu fundamental iha direitu tuir deklasaun  universal dos Diretus Humanos tuir art 22: “ Ema ida-idak nudar membru sosiedade, iha direitu ba seguransa sosiál no bele ezije satisfasaun ba nia direitus ekonomikus sosiais no kulturais indispensaveis…”

Tuir ita nia Estadu Timor Leste konsagra  ona direitus iha konstitusaun Republika art 56 ne’ebe hetan aprova husi Konsellu  Ministru iha tinan kotuk liu ba no fo aprovasaun ba artigo ne’e. Artigo ne’e  koalia kona ba:

  1. Sidadaun hotu iha direitu ba seguransa no asistensia sosiál
  2. Estadu promove no organiza sistema seguransa sosiál tuir kbiit.

 

Dezevolvimentu sistema protesaun sosiál iha parte:  Seguransa Sosiál, Assistensia Sosiál, Serbisu Sosiais

Impaktus sira ne’ebe hasoru iha Seguransa Sosiál liu-liu iha atividade ekonomia no mos iha kustu trabalho sai motivasaun serbisu nain sira hodi dezevolvimentu iha kapital umanu.

Prinsipiu baziku seguransa sosiál inklui:

  • Repartisaun no justisa sosiál : Soslidaridade husi jerasaun ba jerasaun
  • Publiku: estadu mak asumi responsbilidae politiku
  • Uniku: kualker ba ema hotu innklui nia NISS ( numeru inskrisaun Seguransa Sosiál
  • Kontributivu no autofinansiadu: selu los deit no mos kontribusaun husi EE

Direitus ba serbisu nain  atu hetan  seguransa sosiál presiza tuir subsidiu sira tuir mai ne’e:

  1. Subsidiu maternidade
  2. Subsisdiu Paternidade
  3. Subsidiu adosaun
  4. Subsidiu risku klinika durante isin rua
  5. Sobsidiu ba abortus
  6. Subsidiu morte
  7. Pensaun sobrevivensia
  8. Pensaun invalids absoluta
  9. Pensaun invalidade relative
  10. Pensaun vehlise
  11. Subsidiu asidente trabalhaho

Bainhira  Asesora ne’e remata tiha nia esplikasaun, partisipante sira husu pergunta ne’ebe iha relassaun ho seguransa sosiais nian ne’ebe sai foun ba serbisu nain sira, liu-liu kona ba salario ne’ebe sei fo ba seguransa sosiál 4 % husi serbisu nain no 4 % husi empreza ( Patraun), total osan ne’ebe fo seguransa sosiál hamutuk 8 %. Kestaun ne’e sai konfusaun liu ba serbisu nain sira tanba ida ne’e  pela primeira vez sira rona kona ba Seguransa Sosiais ne’ebe husu serbisu nain ida atu hasae nia osan fo ba estadu sai nu’udar seguransa iha sira futuru .

Atu prienxe formulariu ne’ebe Seguransa sosiál oferese mak hanesan :

  1. Sertidaun Batismu/ Sertidaun RDTL
  2. Kartaun Electoral
  3. Kartaun BI

Dokumentus hirak nee sai nudar baze ba criteria sira ne’ebe presiza iha seguransa sosiál.

(Ines Bartolo Freitas)