Apelu ba Semana Orasaun nian ba Sarani sira nia Unidade

Apelu ba Semana Orasaun nian ba Sarani sira nia Unidade

Sidade Vaticano – Bento XVI iha kuarta horisehik, durante audénsia jerál, konvida sarani sira atu reza ba unidade sarani sira-nian hodi antisipa semana ekuménika orasaun nian, entre loron 18 no 25 fulan ne’e nian, dedika ba kauza ida-ne’e.

 

“Ha’u konvida ema hotu atu harohan, hodi husu Maromak ho insisténsia ba don boot unidade nian entre Na’i nia eskolante sira. Espíritu Santu nia kbiit rohan-laek dudu ita ba kompromisu sinseru hodi buka unidade, atu hamutuk ita hotu bele profesa katak Jezús mak makso’ik mundu nian” nia dehan iha audénsia públika semana ne’e nian.

 

Semana Orasaun nian ba Sarani sira nia Unidade ba tinan ne’e, soi nu’udar tema ‘Buat ne’ebé Maromak ezije husi ita’, espresaun ne’ebé hetan inspirasaun husi pasajen bíblika, profeta Miqueias (Mi 6, 6-8) nian.

Testu orijinál materiál ba loron ualu orasaun tinan 2013 Movimentu Estudante Kristaun sira Índia (SCMI – Student Christian Movement of India) nian mak prepara, ho konsultoria husi Federasaun Universidade Katólika Índia (AICUF) tomak nian no Konsellu Nasionál Igreja sira iha Índia (NCCI).

“Iha prosesu preparasaun nian, enkuantu reflete kona-ba signifikadu Semana Orasaun nian, sira deside atu, iha kontestu injustisa boot hasoru dalits (párias) sira iha Índia no iha Igreja, babukak unidade vizivel tenke lori atu sobu sistema kasta sira-nian no apelu ba kontribuisaun ba unidade ema kiak liu sira husi kiak sira leet” ne’e mak buat ne’ebé sira hateten no publika iha pájina  Vaticano nian.

Ohin-loron komunidade katólika integra besik millaun 1200 sarani nian; igreja daruak ho reprezentasaun barak mak ida ortodoksa, atinje millaun 250.

Divizaun pronsipál entre Igreja kristán sira akontese iha sékulu V, depoizde Konsíliu Éfeso no Calcedónia nian (inklui Igreja kopta Ejitu ); iha sékulu XI ho separasaun entre Osidente no Oriente (Igreja ortodoksa sira); iha  sékulu XVI, ho Reforma Protestante no, ikusnian, separasaun Igreja Inglaterra nian.

Luterano sira (millaun 75), kalvinista/presbiterianu sira (millaun 80) anglikanu sira (millaun 77) mak komunidade prinsipál hanaran ‘Igreja tradisionál’ sira mai husi Reforma, no aumenta tan millaun 60 ne’ebé liga ho metodizmu.

Tags: Kreda