Iha tinan pastorál 2016, Dioseze Baucau hanoin mós ba eskola katólika sira

Iha tinan pastorál 2016, Dioseze Baucau hanoin mós ba eskola katólika sira

enkontru-baucauBaucau – Iha asembleia ne’ebé Vigararia Pastorál Dioseze Baucau organiza ba pároku, relijiozu/a no ajente pastorál hotu, loron 17 Dezembru, aleinde halo avaliasaun kona-ba tinan pastorál 2015 no aprezenta tema pastorál 2016 ho títulu “sentidu hola-parte”, loke mós diskusaun kona-ba eskola katólika sira.

Amu-Bispu Basílio do Nascimento ko’alia kona-ba avaliasaun pastorál Kreda nian hateten katak pastorál Kreda nian konsiste iha “profesia, liturjia, karitativa… Servisu pastorál ida mak eskola katólika sira”. Iha ita-nia eskola sira iha labarik 38.000. Se “iha nivel Estadu eskola sira fraku, ita mós fraku”. Ezijénsia ohin nian mak atu eskola katólika sira iha kualidade, sai autónoma no sustentavel, hodi bele kontinua ninia misaun salvasaun klamar sira-nian.

Iha oportunidade ko’alia kona-ba eskola katólika nia ezisténsia no ninia funsionamentu, tuir D. Basílio, buat ne’ebé importante atu haree tempu ohin, mak ninia kestaun jurídika. Ita  bele loke eskola katólika oioin, maibé bele halo ita mós pratika “acto” ilegál iha Estadu ida-ne’e.  Tan ne’e mak urjénsia ida atu regulariza irregularidade sira no situasaun ilegál.

Atu ko’alia kona-ba aspetu jurídiku eskola katólika nian, tuirmai ne’e redasaun aprezenta “input” badak husi Pe. Júlio Crispim, durante asembleia iha loron 17 Dezembru.

«Ita hahú ho ezisténsia Fundasaun (Fundasaun S. José) nian. “Fundasaun mak aas liu Dioseze ou Dioseze mak aas liu Fundasaun?”

Dioseze iha natureza jurídika lubuk boot ida ne’ebé tenke atua no iha natureza sivíl lubuk boot ida ne’ebé nesesariamente tenke atua iha kampu sivíl no labele atua iha kampu relijiozu. Nu’udar Dioseze, ho ninia personalidade jurídika nia ezerse ninia funsaun sira tuir regra kanónika sira. Nu’udar Fundasaun, estabele ho regra sivíl sira ne’ebé nia ezerse nia funsaun iha vida sivíl no estadu bele rekoñese personalidade jurídika Dioseze nian, maibé nia labele atua sivilmente iha-ne’ebé bele atua de’it ho regra sivíl sira.

Tansá hamosu Fundasaun?

Fundasaun obedese ba regra sivíl sira, la obedese ba regra kanónika sira. Maski buat balun iha ninia funsionamentu ezije prinsípiu relijiozu, maibé regra pozitiva sira uza regra sivíl sira. Ho Fundasaun mak ita bele tama iha sosiedade no dansa ho múzika sivíl nian. Ita labele toka múzika relijioza no haruka ema sivíl sira dansa; ita labele toka múzika sivíl no haruka Kreda dansa. Ne’e duni, Fundasaun sira Kreda nian atu haree múzika sira sivíl nian no dansa tuir dansa sivíl nian. Atu Dioseze bele atua iha área boot sivíl nia presiza iha lejitimidade, personalidade jurídika, kapasidade jurídika… Tan ne’e, loke Fundasaun atu bele atua iha sosiedade iha área oioin hanesan edukasaun, saúde, promosaun umana, servisu sosiál, komunikasaun sosiál, halo konstrusaun…tuir regra sivíl sira.

Personalidade jurídika presiza iha rekoñesimentu husi Estadu. Tanba ne’e mak iha ita-nia Konstituisaun artigu 59 dehan katak eskola privada sira, atividade privada sira presiza iha rkeoñesimentu husi Estadu. Rekoñesimentu katak atribuisaun personalidade jurídika nian, katak bele moris ona hanesan ema ne’ebé responsavel ba sosiedade ho ninia atitude, komportamentu, funsionamentu.

Tinan hirak liubá Igreja hahú estabelese uluk kestaun legál sira kona-ba eskola katólika sira Timor nian ne’ebé iha tinan kotuk aprova ho naran CONECTIL. Iha estatutu CONECTIL Fundasaun lubuk ida hetan rekoñesimentu. Liuhusi órgaun ezekutivu no asembleia jerál CONECTIL fasilita no halo funsiona eskola katólika sira iha mundu sivíl nian, la’ós mundu kanóniku…maski nia sei iha prosesu atu prienxe estrutura sira.

Hodi arruma daudaun eskola katólika sira iha Timor-Leste, Dioseze Baucau mós hahú arruma ninia uma-laran ho ninia Fundasaun; halo nune’e eskola katólika sira pertense ba Dioseze Baucau bele atua sivilmente iha sosiedade ida-ne’e. Iha momentu ne’e kestaun jurídika lubuk ida iha ona nivel finalizasaun. Porenkuantu nivel finalizasaun interna aprova no hetan ona nomeasaun ba ema na’in tolu/haat atu haree buat oinsá la’o ba oin. Buat sira ne’e hotu atu ita la’o iha orden sosiál, orden jurídika ida nia laran, atu labele irregulár no ilegál.

Iha kestaun jurídika, ezijénsia prinsípiu igualdade no  prinsípiu responsabilidade jurídika hamosu prinsípiu rua tan atu ita bele la’o juridikamente aseitavel: prinsípiu formalizasaun no priníspiu minimu jurídiku. Prinsípiu formalizasaun hakarak dehan katak, sasán sira iha ita-nia oin ne’e presiza formaliza iha Estadu nia oin, labele la’o rungu-ranga eh naranaran de’it. Prinsípiu mínimu jurídiku katak limite sá loos mak másimu no mínimu legál atu atuasaun sira tama iha kritériu legál nia laran.

Kritériu normativu atu asegura prinsípiu igualdade no responsabilidade mak” sujeitu relasaun jurídika” no “objetu relasaun jurídika”. Sé mak sai na’in atu nia bele responde no atua juridikamente perante direitu? Ita bele ezerse funsaun ida nu’udar “na’in”, “hodi na’in nia naran” no ezerse “hanesan na’in”. Buat tolu ne’e la hanesan. Iha kazu eskola katólika  (objetu relasaun jurídiku) sé mak na’in (sujeitu relasaun jurídika)? Eskola katólika se eziste iha na’in: na’in bele ezije direitu no asume responsabilidade jurídika. Ne’e mak preokupasaun ba kestaun jurídika katak eskola katólika sira nia funsionamentu no organizasaun. Se ida-ne’e la iha ita atua irregularmente; irregulár ona depois la iha posibilidade atu tama iha kritériu legál atu atua legalmente, ita simu basa iha sorisorin: irregulár no ilegál.

Tinan 15 liubá instrumentu jurídiku sira sei iha prosesu hadi’ak-an atu regulariza situasaun jurídika hotu-hotu iha Estadu Direitu Demokrátiku nia laran. Oras-ne’e iha ona instrumentu jurídiku sira, nune’e, konvite atu hotu-hotu prepara an no enkaixa an iha orden jurídika nia laran. Halo nune’e ita atinje fundamentu no kritériu jurídiku ne’ebé Estadu Direitu Demokrátiku nian ezije. Ho reforma jurídika iha loron sira-ne’e, iha hotu sei hakruuk ba lei nia okos, laiha tan ida ne’ebé ba hakilar ho espertu katak nia bele halo konforme nia hakarak eh tan nia veteranu…Iha lei nia okos  la iha ema ida espertu liu.

Tempu to’o ona atu Dioseze no Kongregasaun sira hadi’ak an husi aspetu kestaun jurídika. Nune’e Dioseze tenke determina eskola ne’ebé maka pertense ba Fundasaun S. José atu nune’e, se iha karik regra ruma ne’ebé estabelese ona, presiza kumpre nune’e mós regra husi CONECTIL no husi Ministériu Edukasaun».