Sínodu: Kristu mak resposta ba interrogasaun/lia-husun fundamentál sira ema nian

Sínodu: Kristu mak resposta ba interrogasaun/lia-husun fundamentál sira ema nian

Hetan resposta ba mundu ida sekularizadu, hodi fó hanoin katak sekularizasaun labele “deskoraja ita, maibé hafoun iha ita espíritu misionáriu”, hodi tau Kristu “iha ita-nia pregasaun no ensinamentu nia sentru”, Ne’e mak ezortasaun ruma emerje durante Kongregasaun Jerál dahaat Sínodu Bispu sira-nian, iha horisehik loraik, 9 Outubru. Ida dahuluk husi Dom Yves Paternotre, arsebispu fransés Sens nian, Bia sita kardeál Suhard nia espresaun ida: “La’ós obriga mundu atu tama iha Kreda nu’udar Kreda  maibé halo Kreda ida ho kapasidade  atu hakohak mundu nu’udar mundu ohin nian”. Ida daruak  DomTimothy John Costelloe, arsebispu salezianu Perth nian (Australia), ne’ebé hanoin katak “ita tenke tulun ema sira atu hetan faxíniu ne’ebé Jezús Evanjellu nian ezerse iha fuan no neon sira”.

 

Se ema nia problema boot maka mate, “ne’ebé hasai sentidu ba ezisténsia umana. Koerénsia no valór”, Dom Mario Alberto Molina Palma, arcsebispu Los Altos (Guatemala) nian nota katak, Sínodu ida ne’e tenke fó hanoin katak “eventu sentrál obra salvasaun Kristu nian. Iha Amérika Latina – bispu ne’e fó hanoin – esforsu pastorál barak  Kreda nian buka atu rezolve problema evidente ne’ebé haterus mane no feto sira, hodi husik iha lalatak no la resolve lia-husun fundamentál sira kona-ba sentidu moris nian”. Dom André Léonard, arsebispu Mechelen-Brussel nian, haree katak “obstákulu id aba evanjelizasaun maka realidade aat nian”. Bispu ko’alia mós kona-ba prezensa feminine iha Kreda, ne’ebé iha Kreda sira maka katoluk rua (2/3) membru . “maski nune’e sira barak sente diskriminasaun”. Presiza valoriza sira-nia kontribuisaun publikamente, basá  “lahó feto ne’ebé haksolok, ne’ebé hetan rekoñesimentu iha sira-nia esénsia no orgullu hola-parte iha Kreda, sei laiha evanjelizasaun foun”.

Bispu Gervas Rozario lori ba Sínodu Bangladesh nia lian, hodi nota katak ohin iha dezafiu barak ba fiar iha Maromak:ateizmu, fundamentalizmu, relativizmu. “Iha mundu ida be hetan influénsia husi materializmu no konsumizmu– Dom Rozario observa –, Kreda, no liuliu ninia lílder sira tenke sai mestre vida espirituál nian” no propoin ideál axetisizmu aziátiku no atensaun ba kiak sira. Ninia apelu ba Kreda iha Ázia maka moris no haklaken pobreza evanjélika: fiar-na’in sira tenke “la’ós de’it hewai soin materiál”, maibé mós “valorize simplisidade no umildade ema kiak sira-nian, sira-nia ksolok iha buat uitoan no sira-nia atensaun ba ema seluk nia presiza”, enkuantu ulun sra Kreda nian tenke husik “ema kiak sira-nia valór evanjéliku evanjeliza sira”.

Serbisu Sínodu nian kontinua ho relatóriu husi kardeál Marc Ouellet, perfeitu Kongregasaun Bispu sira-nian,kona-ba aplikasaun Ezortasaun Apostólika  Verbum Domini, publika iha 2010. Sedu liu atu dehan oinsá sarani sira simu dokumentu ne’e, maibé bele haree katak iha iha interese buras ba beibeik ba Maromak nia Liafuan, elementu sentrál vida pastorál nian. Iha nasaun barak media sai meiu atu halo koñese Verbum Domini no ninia implikasaun ba vida ekleziál.

Iha finl serbisu nian projeta tiha filme dokumentáriu sínteze ida durante minutu 50, kona-ba Konsíliu Vaticano II ne’ebé Pontifísiu Konsellu Komunikasaun Sosiál hamutuk ho Micromegas Comunicazione realiza, no ninia distribuisaun sei halo iha loron aban 11 Outubru, iha tinan da-50 Konsíliu Vaticano II nian no data inísiu Tinan Fiar nian. Dokumentáriu ne’e haktuir klima istóriku, teolójiku, kuturál no emotivu akontesimentu ekleziál ne’e nian.

Momentu forte ida ne’ebé loraik 10 Outubru nian programa tiha ona maka palestra husi arsebispu Canterbury no Primadu Inglaterra no Komuñaun Anglikana nian, Rowan Douglas Williams, atu fahe kona-ba dezafiu ba evanjelizasaun no tranzmisaun fiar husi pontudevista anglikanu.

Tags: Kreda