S. Bartolomeu Apóstolu

S. Bartolomeu Apóstolu

24 Agostu

S. BARTOLOMEU APÓSTOLU

SINSERIDADE NO UMILDADE

Evanjellu Jo 1,45-51

«Filipe haree Natanael hodi dehan ba nia: “Ami foin hetan Ida ne’ebé Moises no profeta sira fó sai nanis, katak Jezús, José nia oan, husi Nazaré.” Natanael hateten: “Buat di’ak ida bele mai husi Nazaré?” Filipe hatán ba nia: “Ó mai haree.” Haree Natanael hakbesik ba Nia, Jezús dehan kona-ba nia: “Ida ne’e mak ema Israel loloos, iha ne’ebé la iha lia bosok!” Natanael husu ba Nia: “Ó hatene ha’u oin sá?” Jezús hatán: “Molok Filipe bolu ó, Ha’u hare ona ó iha ai-figueira okos.” Natanael dehan fali: “Rabbi, Ita mak Maromak nia Oan, Ita mak Israel nia Liurai!” Jezús hatán: “Tan Ha’u hateten ba ó katak Ha’u haree ona ó iha ai-figueira okos, mak ó fiar? Ó sei haree buat boot liu ida ne’e.” Hafoin Jezús dehan ba nia: “Loos duni, Ha’u dehan ba imi katak imi sei haree lalehan nakloke, Maromak nia anju sira sa’e tun ba Oan Mane”».

Reflesaun

«Haree Natanael hakbesik ba Nia, Jezús dehan kona-ba nia: “Ida ne’e mak ema Israel loloos, iha ne’ebé la iha lia bosok!”».

Hahí furak ne’ebé Jezús dirije ohin ba Natanael labele distrai ita husi konsiderasaun ida boot liu. Defaktu ema ne’eb’e Jezús hahí tanba nia ema auténtiku no lahó máskara, mak ida ne’ebé momentu ida antes afirma ho perkonseitu:

«Buat di’ak ida bele mai husi Nazaré?».

Evanjellu hakarak hatudu mai ita aspetu rua  Natanael nian atu fó hanoin mai ita katak sorte di’ak ida ona mak la moris lahó máskara, maibé la to’o atu dehan katak moris no hanoin ho maneira justa. Nia porezemplu tenke husik ninia prekonseitu sira no sai konxiente katak ida ne’ebé nia autu koñese la mai de’it husi Nazaré maibé Nia mós mak resposta ida ba ema sira nia espetativa sira. Bartolomeu/Natanael mak santu protetór ba sira ne’ebé dehan  “ha’u labele finje, ha’u mak hanesan ida ó haree ne’e”, no katak se husi parte ida sira dehan lia-loos, husi parte seluk sira tenke para atu hanoin katak sufisiente sai sinseru/a, ba sira atu dehan katak ha’u iha sorin justu lia-loos nian. Di’ak atu sai “sinseru/a”, maibé tenke sai dispostu/a mós atu konverte an. Se ba ema seluk konversaun konsiste iha hahú atu sai sinseru/a. ba ema sinseru sira fali konsiste atu para atu haksolok de’it ho sira-nia sinseridade. Defaktu sinseridade lahó umildade atu korrije an la’ós don ida maibé forma ida foti-an nian.