Evanjellu família nian no lei naturál

Evanjellu família nian no lei naturál
abertura sinoduSínodu estraordináriu ba família iha loron dahuluk no daruak

Roma – Sínodu estraordináriu ba família hahú ona no iha ona iha loron daruak. Importante liu ba Sínodu mak haklaken Evanjellu família nian, nune’e la’ós problema doutrinál, maibé dezafiu pastorál mak sai atensaun Sínodu nian. Husi press briefing ohin nian, portavós imprensa Vaticano, Pe. Federico Lombardi SJ hateten katak durante loron horisehik to’o ohin dadeer iha intervensaun 70 iha asembleia sinodál kona-ba tema “Evanjellu família nian no lei naturál”.

Intervensaun iha lia-italianu bele regrupa iha núkleu ruma: ida uluk mak importánsia atu tau atensaun ba linguajen no linguajen sira ne’ebé Kreda uza atu hatán ba espetativa sira no halo ema komprende kona-ba anúnsiu orden ne’ebé Maromak hakarak husi kedas kriasaun no Evanjellu família nian. Núkleu boot seluk intervensaun nian mak respeitu ba gradualidade, katak dalan ne’ebé sarani sira halo atu hakbesik ba ideál família sarani no matrimóniu sarani iha aprezentasaun majistériu Kreda nian. Intervensaun barak insiste atu promove koñesimentu Majistériu Kreda nian ne’ebé ema la koñese ho modu sufisiente. Nune’e importánsia katekeze nian, preparasaun ba matrimóniu maibé hahú husi etapa husi sakramentu sira inisiasaun ba vida sarani atu bele iha kontinuidade formasaun nian no preparasaun ba vida kabe-na’in no formasaun família nian.  Presiza iha evanjelizasaun iha kontinuidade, la’ós espizódika no la liga malu. Tema importante seluk kona-ba matrimóniu indissoluvel, nu’udar Maromak nia vontade, maibé, bispu sira evidensia katak husi kedas Testamentu Foun iha ona difikuldade atu moris radikalidade evanjélika no difikuldade ne’e  akompaña istória Kreda nian.  Padre sinodál ida hateten katak iha preparasaun ba kazál ne’ebé hakarak halo kazamentu relijiozu, presiza sai ezijente atu kazamentu la’ós de’it sai válidu maibé mós fó fuan.

Interventu barak fó mós modelu kona-ba pastorál família nian, servisu ba família no akompañamentu ba família sira ho difikuldade, atu bele sente Kreda nia domin ba sira. Kona-ba kazál sira iha difikuldade, divorsiadu sira ne’ebé kaben fali,  bispu ida hateten katak Kreda labele aprezenta julgamentu ida, maibé lialoos ida, ho matan komprensaun nian, atu ema tuir lialoos no tuir Kreda se nia ko’alia kona-ba lialoos. “Aimoruk” laran-sadia nian fó akollimentu, kura no apoiu. Basá “família sira ne’ebé terus la buka solusaun pastorál lais, lakohi sai de’it sifra estatístika ida, maibé sente nesesidade atu hetan inspirasaun, sente akollimentu no sente domin”. Kona-ba hakbesik sakramentu Eukaristia nian husi parte divorsiadu sira ne’ebé kaben fali, Padre Sinodál sira resalta dala ida tan buat ne’ebé Evangelii Gaudium dehan katak sakramentu ne’e la’ós ba ema perfeitu sira, maibé ba ema sira ne’ebé halo dalan (kf EG 47). Padre Sinodál balun mós husu atu asembleia haruka mensajen ba família sira ne’ebé iha Medio Oriente ne’ebé terus dauduan ho konflitu sira no persegisaun sira.

Iha aula bispu sira salienta dimensaun espesífika tolu família nian: vokasaun ba moris; misionariedade, nu’udar sasin Kristu nian liuhusi unidade família nian; akollimentu ba ema seluk, basá família mak eskola dahuluk alteridade nian. Iha família mak ema aprende pasiénsia no respeita tempu, atu kontrapoin mundu kontemporáneu ninia halai maka’as, hakarak hetan rezultadu lalais.

Pergunta ida ne’ebé mosu beibeik mak “se sufisiente iha dalan Sínodu nian, empeñu ida ba dimensaun loos evanjelizadora nian eh kontente de’it atu repete beleza majistériu Kreda nian, beleza ideál nian no la envolve an ho modu sufisiente ho ema sira ne’ebé moris difikuldade familiár no situasaun ezistensiál ema sira nian iha família laran?”.  Importante liu atu Sínodu bele haklaken ba mundu ita-nia tempu nian Evanjellu Família nian.

Tópiku intervensaun inglés nian: Sínodu no kuestionáriu; lei gradualidade nian; uzu linguajen atu deskreve kazamentu; virtude esperansa nian; prátika pastorál; família nu’udar sélula sosiedade no Kreda nian; oinsá uza referénsia Evanjellu nian; teolojia kazamentu nian no ninia relasaun ho Santíssima Trindade.

Tópiku intervensaun nian iha lia-españól no fransés:

Evanjellu família no lei naturál hetan apoiu husi país afrikanu sira. Difikuldade mak asuntu poligamia nian ne’ebé difisil atu enfrenta. Tanba ne’e, Kreda presiza esplika no halo ligasaun entre lei naturál iha ema nia fuan no sakramentu matrimóniu. Tema seluk kona-ba oan sira nu’udar sasin permanente aman no inan nia don resíproku no don folin liu matrimóniu nian. Se kreda tau foku iha don ne’e, família bele la’o hamutuk ho Kreda. Ema mak ema atu respeita no hadomi, la’ós sasán atu uza. Sosiedade ne’e propoin individualizamu ne’ebé dadur ema iha egoízmu no la husik atu nia atu deskobre ema seluk se la’ós nu’udar objetu. Padre Sinodál seluk destaka katak ita la iha kapasidade nu’udar kultura,  atu hamosu vizaun bíbliku-espirituál família nian, atu fó liu apoiu ba kreda doméstika duké ba  kreda fatuk nian. Bispu ida hateten katak iha nia rain sai menus liu prátika atu kaben sakramentalmente inklui mós batizmu. Laisizmu lori efeitu ba ninia país ne’ebé tradisionalmente katóliku, no iha kontestu ne’e difisil atu aseita lei naturál. Nia propoin mudansa ida husi atitude defensiva ba ita-nia valór elementár sira família nian, matrimóniu nian no moris nian ba ofensiva ida ne’ebé tenke sai kriativa no esperansa nian bazeia ba atrasaun mai husi beleza Maromak nia planu nian ne’ebé moris iha família. Anúnsiu ne’e tenke defende ho kriatividade no konviksaun. Nia propoin atu uza ho kriatividade meiu sira komunikasaun nian, hodi aprezenta sasin moris nian ne’ebé konvinsente, hatudu realidade ksolok nian ne’ebé esperimenta iha família, ne’e hotu bazeia ba realidade no la’ós iha teoria.

Bispu seluk salienta katak Kreda iha tempu ikus nian ne’e foka liu mak aspetu negativu sira hanesan ezemplu kazamentu omoseksuál. Importante  mak subliña buat pozitivu duké negativu, valór atrativu duké proibisaun, proposta duké norma,dezenvolve tema sira ho kuidadu liután hanesan valór seksualidade nian iha matrimóniu nia laran. Ema ko’alia demais kona-ba seksualidade la’ós iha matrimóniu laran to’o halo ema haree seksualidade iha matrimóniu nu’udar seksualidade ida la permitida. Ita labele luta kontra seksu maibé propoin seksualidade auténtika nu’udar dalan santifikasaun nian.

Padre sinodál seluk fó énfaze ba preparasaun ajente pastorál nian hodi fó importánsia ba katekeze. “Ita tenke tulun ita-nia komunidade sira atu eduka an iha fidelidade liuliu iha fatin ne’ebé poligamia maka’as”.

Bispu seluk hateten katak sarani barak hanoin katak ho sakramentu matrimóniu sira to’o ona objetivu. Presiza tulun sarani sira atu komprende katak matrimóniu mak dalan ida no nia objetivu mak sai auténtiku liu iha domin, auténtiku liután nu’udar ema no finalidade ikus mak to’o ba santidade.

Padre sinodál ida ko’alia kona-ba falta rua nia haree iha elaborasaun instrumentum laboris preparasaun ba Sínodu: ida mak falta sentidu istóriku nian, katak ko’alia klaru kona-ba bainhira no oinsá mak normativa kona-ba matrimóniu iha família tama iha Kreda. Falta daruak, mak koneksaun entre dokumentu ne’e ho sabedouria umana baze ba prosesu milenáriu ne’ebé lori atu deskobre  família nu’udar forma konvivénsia di’ak liu ba ema hotu. Nia propoin atu halo estudu istóriku kona-ba Kreda nia kontribuisaun ba vida família nian; estudu kle’an kona-ba relijiaun seluk nia kontribuisaun ba família umana; aprofundimentu konsisténsia teolójika kona-ba sakramentu nu’udar sakramentu matrimóniu.

Padre sinodál seluk dehan katak ema prepara ba moris tomak menus ba matrimóniu no nia husu atu kreda halo liután preparasaun ba vokasaun kaben nian no mós ba saserdósiu. Interesante mós problema ne’ebé Padre ida husi Oriente hateten. Problema ne’ebé nia enfrenta mak ho problema familiár ninia amlulik sira-nian. Ninia amlulik sira kazadu no nia husu oinsá tulun ninia amlulik kazadu sira iha sira-nia problema familiár. Leigu kazadu sira bele hetan solusaun hodi ba counselling psikólogu… maibé amlulik sira  nega sira-nia problema, subar, no ne’e hamosu difikuldade iha moris familiár. Kleru kazadu Oriente nian presiza resposta pastorál no akompañamentu husi parte Kreda nian.

Padre sinodál ida ko’alia kona-ba ezemplu S. Francisco de Assis katak, nia la koñese ema kiak sira iha Kristu maibé koñese Kristu iha ema kiak sira. Ho forma ne’e nia konvida Padre Sinodál sira atu haree Kristu iha família saudavel sira no iha família ho trauma, ho terus, iha salan laran, hanesan ita hotu.