Saúde no kura pesoál no komunitária

Saúde no kura pesoál no komunitária

madre-irman

Kapítulu Jerál online – Ezersísiu espirituál

Mornese – Tema ba meditasaun ohin ninian ne’ebéarsebispu Thomas Menamparambil  propoin mak stau matan ba an rasik, basá se ita la hatene hadomi an rasik, ita la hatene hadomi ema seluk. Uluknanai, nia ezorta irmán sira atu mantein saúde di’ak, basá serbisu barak hein atu halo.  Nia konvida atu husik ksolok Evanjellu nian fó forsa basá se ita la sai ema saudavel no haksolok ita labele gia ema seluk. “Imi iha direitu atu sai ema saudavel no forte. Devér ida ba imi. Serbisu todan sei ha estraga imi-nia daúde. Im iplanu imi-nia serbisu. Difikuldade sira sei la hanesan imi. Imi harii imi-nia forsa”, nia insiste.

Maibé , nia nota “númeru ema relijioza/u ne’ebé sofre ho saúde uitoan sai preokupante. Sira moris iha kondisaun ijiénika di’ak liu ema seluk, iha hahán nutriente no kuidadu ba saúde ne’ebé di’ak liu.  Entaun, tanba sá mak iha kazu barak kankru nian, úlsera nian… no moras króniku seluseluk? […] Iha kondisaun kómoda no mamar sira sai delikada no moras! Presiza sai realista!, Mons. Thomas hateten.

Psikólogu sira dehan katak amlulik no relijiozu sira pertense ba kategoria idealista sira-nian… idealista sira ne’ebé buka perfeisaun no hakarak susesu apostóliku boboot. Ema sira ne’e hein demais husi moris, husi ema seluk no husi an rasik. Bainhira sira la hetan buat ne’ebé sira hein sira sai pesimista. Sira ladauk aprende atu aseita mundu ho realizmu. Se realmente sira fiar katak Maromak  mak istória nia Na’i, sira sei deskobre Nia serbisu liuhusi akontesimentu umanu sira no mós iha erru umanu sira. “Imi hateke ba finalidade aas no boot liu, maibé imi aseita realidade loroloron nian. Ne’e mak Don Bosco nia atitude”.  Mons. Thomas hatutan: “Iha Kreda Katólika, se ema ida la iha atitude justa hasoru autoridade, sei permanese insatisfeitu nafatin, imaturu, la haksolok; nia moris sai moris ida protesta nian, reasaun kontínua, moris ida ne’ebé estraga de’it”.

Nune’e, konvite atu keta monu ba pesimizmu kona-ba an rasik, kona-ba ema seluk, autoridade, kona-ba serbisu rasik no sai simplesmente realista.  “Konfia iha Maromak no laran metin iha Nia, husik imi-nia insusesu sira no frakasu sira ba Nia. Nia la presiza imi-nia susesu sira, maibé Nia presiza imi”. Hanesan S. Paulo nia hanorin ba Filipos oan sira “Iha imi-nia moris Kristu halo imi sai forte no Ninia domin konforta imi” (Fil 2,1); no ba Corinto oan sira: “Imi matan moris. Firme iha fiar, barani no forte, Imi halo buat hotu ho domin” (1 Cor 16,31).

Ita ema iha nesesidade fundamentál sira. Ita aspira domin no rekoñesimentu-aseitasaun, no sai nesesidade baze iha ita-nia atividade hotu. Se ita la hetan domin, ita  buka atu ema respeita ita; se ita la hetan domin, la hetan respeitu, ita buka ema hamta’uk ita! Ne’e tanba ita hakarak hatudu an nu’udar ema ida importante. Hahalok sira-ne’e kontribui atu mundu kontinua nakonu ho ditadór no terrorista sira… ne’e mak halo ita iha komunidade ita hetan “ukun-na’in ki’ik-oan sira”, “ema estrañu”  (aneh). “Ita hamlaha ba atensaun, se la’ós ba buat di’ak ruma, pelumenus buat aat ruma. Se estrañeza [keanehan] halo ita hetan atensaun ne’ebé ita buka, benvinda estrañeza! Se moras fó mai ita domin no atensaun ne’ebé ita hakarak, benvnda moras!”, Amu-bispu Thomas evidensia.

Akontese katak la’ós problema boot sira mak oho ita,… funu Golfo nian, tsunami ida, rai-nakdoko, maibé buat ki’’ik-oan sira moris nian, inkomprensaun ki’ik-oan sira,  ofensa, ambisaun ne’ebé la realizam indifirensa superiora ida nian, liafuan maka’as husi belun ida, hahalok desprezu nian, kontradisaun ki’ik-oan, diskusaun no dezakordu entre kolega sira mak halo fuan moras, ulun moras, kankru no infartu….”Bainhira laiha problema boot, problema ki’ik sira asume proporsaun boot”.

La iha ema ida bele esklui terus husi ninia moris rasik, no ema hotu buka kombate hasoru buat ne’e: balun hodi sai tóksiku-dependente, balun kria toman ruma atu  hakmaan sira-nia terus…maibé realidade mak moris lahó terus la’ós normál. Peskiza sira hatudu katak akontesimentu terus nian eh ksolok nian sempre hamosu stress: kazamentu, hetan kargu foun, susesu pesoál, férias…seguramente sai kauza stress nian (Pelletier 1992). Strees normál iha moris no se la iha stress sei la iha atividade konstrutiva eh mudansa  pozitiva. “Ita sai adultu bainhira ita hatene konvive ho forma stress ida-ne’e”.

Sujestaun seluk atu tau matan ba saúde mak “keta sukar an rasik ho standard laloos”, katak ita-nia standard la’ós status, klase sosiál, pozisaun eh rezultadu; ita mós labele sukat an ho maluk sira basá ida-ne’e hatudu kompleksu inferioridade nian, falta val’or pesoál. Ita tenke rekoñese ita-nia unisidade no ita-nia kapasidade rasik.  “Ema, iha ninia inkapasidade atu hetan rezultadu, bele buka kompensasaun iha krítika nu’udar zelu atu lori mudansa eh ho razaun ortodoksia relijioza eh iha sinizmu ba pontudevista hotu oinseluk husi ninian”, Mons. Thomas resalta.

Presiza mós “kura kanek interiór rasik ho ekuilíbriu no sabedouria”. Ita presiza iha pasiénsia ho an rasik, “aprende jere ita-nia preokupasaun sira no ansiedade”, no keta semo husi estremu ida ba seluk.  “la halo di;ak atu hanehan ita-nia emosaun sira bainhira hetan disturbu; ita tenke hasai nia, iha ain ida iha rai, hodi aprende aseita realidade , no ain seluk see ba lalehan hodi buka Na’i nia tulun”. Tuir arsebispu Thomas, “kura mai husi halo buat ki’ik-oan sira, hetan ksolok no satisfasaun atu halo knaar sira Maromak entrega mai ita. Transfere imi-nia irritasaun/terus iha múzika, iha arte eh iha parte ida literatura nian. Ko’alia ba imi-nia irmán sira, ba imi-nia belun sira, lori imi-nia ánsia ba Na’i, Konfesa imi-nia falta sira”. No tanba kanek barak ita iha mai husi ita-nia relasaun sira ne’ebé difisil no hetan kanek, liuhusi relasaun saudavel  no pozitiva de’it ho ema prudente no komprometida mak relasaun susar sira bele hetan kura, no ita bele aprende hikas atu iha laran-metin, atu iha relasiona fali. Se ita aprende atu aseita an rasik, Na’i rasik mak kura ita.

Ne’e la dehan katak ita la tenke hirus. Se karik hirus mak resposta loos, Mons. Thomas dehan atu hanoin buat ne’ebé Aristóteles dehan: “Ema hotu bele hirus: ida-ne’e fasil. Maibé hirus ho ema loos, ho grau loos, iha momentu loos, ba finalidade loos no ho modu loos: ida-ne’e la’ós fasil” (Etica Nocomaqueia). Se tenke tanis ba ita-nia terus, tanis bá: “tanis bele sai misaun profétika ida”.  Tanis ba salan, ho arrependimentu loos, la’ós tanba moe, loke dalan ba perdaun, “perdua an rasik”, no “husu perdaun ba ema ne’ebé ó ofende”. Perdua an rasik difisil liu perdua ema seluk. “Husik atu ó-nia terus sai ida ho umanidade nia terus. Tanis ho no ba umanidade bele sai misaun profétika ida, tanba ita kontra hahalok aat hotu hasoru vítima inosente sira… “Iha imi-nia inkapasidade mak Maromak tulun imi no Ninia povu… Kriatividade moris iha terus”.

Ita presiza fó atensaun ba ita-nia isin ho ternura, basá nia mak Maromak nia don ida. Mons. Thomas hateten katak, ita tenke buka ita-nia isin nia di’ak loos ho kompaixaun, hakbesik nia ho laran-di’ak ba isin rasik nune’e mós ba ema seluk ninian. Nia dehan katak “membru isin nian ne’ebé ita la tau matan mak hakilar no husu atensaun. Imi-nia tau matan ho atensaun iha podér kurativu”.

Aimoruk ba preokupasaun no laran lahakmatek mak “rekoñese ninia prezensa ho laran-maus no pasiénsia, hafoin hanoin kona-ba buat seluk. Nu’udar ezemplu, hakerek imi-nia hanoin no sentimentu laran-nakali nian…Imi avalia no tetu. Auto-avaliasaun sei halo imi razoável no kalma. No harohan”.  Jezús rasik asegura: “Imi laran keta taridu resin. Imi fiar Maromak, fiar mós Ha’u” (Jo 14,1).

Pontu seluk importante atu hetan kura mak prezensa no tulun husi komunidade: “Komunidade ida mantein unidade ho tali domin nian. Maibé hadomi ema seluk komporta risku, husu nafatin empñu. Husi parte seluk, bainhira ita aseita risku hadomi nian, ita hetan asesu ba ema seluk nia rekursu boot, inklui ninia enerjia espirituál sira ne’ebé sai barak dala atus ida se ita hili atu pertense ba komunidade relijioza ida firme no vigoroza ho ema sira ne’ebe ho modu definitivu deside atu dedika an ba Reinu nia adventu. Ho fiar ne’e ita bele doko universu”.

Iha Buonanotte Madre Yvonne, hdoi fó hanoin fali loron ohin dedika ba peniténsia no rekonsiliasaun, subliña urjénsia atu rekupera relasaun fraterna komunitária sira, haburas atitude pozitiva no konstrutiva sira, halo sai tasak ba beibeik sentidu komuñaun nian, ne’ebé nia baze mak Maromak nia salvasaun: umanidade ne’ebé loos no kle’an, presiza nafatin loke nia fuan ba Maromak nia perdaun, sente Ninia domin no entrega an ba domin.