Loron mundiál dahuluk Avó sira-nian

Loron mundiál dahuluk Avó sira-nian

PAPA FRANCISCO NIA LIA-MENON BA LORON MUNDIAL  AVÓ NO IDOZU SIRA NIAN (25 Jullu 2021)

HA’U HAMUTUK HO IMI LOROLORON

 

Maluk avó no idozu doben sira!

«Ha’u hamutuk ho imi loroloron» (kf. Mt 28,20) mak promesa be Na’i halo ba disípulu sira molok Nia sa’e ba Lalehan. No ohin Nia repete ba imi mós, avó doben sira. Loloos, ba imi!

«Ha’u hamutuk ho imi loroloron» mak liafuan sira be ha’u, Bispu Roma no idozu ida hanesan imi, hakarak hato’o iha okaziaun “Loron Mundial Dahuluk ba Avó no Idozu sira”. Igreja tomak solidáriu ho imi, preokupa-an ho imi, hadomi imi no la hakarak husik imi sai abandonadu sira.

Ha’u hatene didiak katak lia-menon ne’e to’o ba imi iha tempo difísil. Pandemia sai ona tempestade inesperada no furioza, provasaun dura be soke ita ida-idak nia moris. Maibé ba ita, idozu sira, pandemia ne’e trata ita makaas loos. Barak loos hosi ita be moras. No barak loos be hakat ona ba mundu seluk. Imi barak mak haré ona imi nia kaben rasik nia mate ka ema be imi hadomi. Barak demais loos no to’o dudu ba solidaun, no iha tempo naruk sai isoladu.

Na’i koñese imi ida-idak nia tribulasaun sira iha tempo ne’e. Nia besik ho imi be hamoris daudaun esperiensa dolorosa no sente-an dook. Pandemia halo aat liután ita-nia solidaun. Maromak la husik imi no indiferente. Tuir tradisaun ida, Saun Joaquin, Jezus nia avó mós, komunidade hadook-an hosi nia tanba laiha oan. Ninia moris ho nia kaban Ana, sira konsidera laútil. Maibé Na’i haruka anju ida atu konsola nia. Nia triste daudaun iha odamatan sidade nian,

Maromak nia anju hatudu-an no hateten ba nia: «Joaquin, Joaquin! Na’i rona ó-nia orasaun insistente». [1] Giotto fó impresaun, iha afresko famozu ida [2], koloka iha han-kalan, kalan ida hosi kalan barak nakonu ho insónia be barak hosi ita hatoman-an ona, nakonu ho lembransa, inkietasaun sira no hakaran sira.

Maski hotu-hotu parese nakukun hanesan fulan hirak ikus ho pandemia ne’e, Na’i kontinua haruka anju sira atu konsola ita-nia solidaun hodi repete ba ita: «Ha’u hamutuk ho imi loroloron». Ni hateten ba ó, ba ha’u, ba ita hotu. Iha ne’e mak sentidu Loron Mundial be ha’u hakarak selebra ba dala uluk tinan ne’e, hafoin isolamentu naruk ida ho retomada ida be neineik iha vida sosial. Ha’u hein katak avó no idozu ida-ida, liuliu sira be mesak loos, bele simu visita hosi anju ida.

Anju ne’e dala ruma mosu ho oin hanesan ita nia bei-oan sira. Tempo seluk mosu ho oin hanesan ida hosi ita-nia família, ita-nia amigu sira, ka ema be ita koñese proprio iha tempo difisil ne’e. Iha periodu ne’e, ita aprende atu komprende oinsá importansia hosi hakuak no visita ba ita ida-idak. No ha’u sente triste tanba iha fatin balun, buat hirak ne’e seidauk posivel.

Maibé Na’i haruka ninia mensajeiru sira ba ita mós liu hosi Palavra Divina, be Nia nunka falta ba ita-nia moris. Loroloron, ita lee pajina ida hosi Evanjéliu, ita reza Salmu sira, ita lee profeta sira! Ita sente tokadu no komovidu ho Maromak nia fidelidade. Sagrada Eskritura tulun ita atu komprende mós buat ne’ebé Maromak husu mai ita iha moris ohin loron. De fakto, Nia haruka servisu-na’in iha ninia to’os iha horas tomak loroloron nian (kf. Mt 20, 1-16), iha kada estasaun moris nian. Ha’u rasik bele fó sasin katak ha’u simu xamada atu sai Bispu Roma kuandu ha’u to’o ona idade katuas loos no imajiana katak ha’u labele halo buat foun. Na’i sempre besik ho ita, sempre ho konvite foun, ho liafuan foun, ho ninia konsolasaun. Nia sempre besik loloos ho ita. Hanesan imi hatene, Na’i mak eternu no nunka reforma-an. Nunka!

Iha Evanjéliu Mateus, Jezus hateten ba Apóstolu sira: «Imi ba, halo povu hotu-hotu sai ha’u nia disípulu, fó sarani sira iha Aman, Oan no Espíritu Santu nia naran, no hanorin sira atu kumpri buat hotu be ha’u haruka» (28, 19-20). Liafuan hirak ne’e hato’o mós ba ita ohin no tulun ita atu intede di’ak liután katak ita-nia vokasaun mak atu salvaguarda abut sira, atu transmiti fiar ba joven sira no atu kuida kiik-oan sira. Atensaun! Ida ne’ebé mak ita-nia vokasaun ohin, iha ita-nia idade ne’e? Salvaguarda abut sira, transmiti fiar ba joven sira no kuida kiik-oan sira. Imi keta haluhan buat hirak ne’e.

La importante imi-nia idade tinan hira, sei traballa ka la’e, hela mesak ka ho família, ó sai avó bainhira sei joven ka ferik ona, sei autónomo ka presiza ona tulun, tanba la eziste idade atu hapara-an hosi tarefa haklaken Evanjéliu, no hosi tarefa transmiti tradisaun ba bei-oan sira. Ita tenke tau ita-nia an iha dalan, liuliu tenke sa’i hosi ita-nia an rasik atu halo foun filafali buat ruma.

Ne’eduni, eziste vokasaun ida sempre foun ba imi mós iha momentu krusial iha história. Imi sei husu-an: maibé oinsá ida ne’e sai posivel? Ha’u-nia enerjia hotu ona no ha’u la fiar katak sei bele halo buat barak. Oinsá ha’u bele komesa komporta-an iha maneira diferente, kuandu toman sira sai hanesan regra ona ba ha’u-nia ezisténsia? Oinsá ha’u bele dedika-an ba sira be kiak liu, kuandu ha’u iha preokupasaun barak ho ha’u-nia família rasik. Oinsá ha’u bele loke ha’u-nia matan ba ema seluk be susar kuandu ha’u labele ona sa’i hosi ha’u-nia residénsia rasik? Ne’e la’ós naha ida be todan demais ba ha’u-nia solidaun? Hirak hosi imi sei interogaan: la’ós naha ida be todan demais ba ha’u-nia solidaun? Jezus rasik rona Nikodemu hato’o pergunta ida hanesan ne’e: «Oinsá ema ida bele moris-mai filafali bainhira katuas ona?» (Jo 3,

4). Na’i responde katak ne’e posivel, loke fuan ba Espíritu Santu-nia obra be hu’u iha ne’ebé de’it nia hakarak. Ho liberdade be iha, Espíritu Santu book-an iha parte tomak no halo buat be Nia hakarak.

Hanesan ha’u afirma ona dala barak, hosi krize be mundu atravesa, ita sei la sa’i hanesan de’it.

Ita sei sa’i di’ak liu ka aat liu. No «ha’u hein atu la sai episódiu grave iha história, iha ne’ebé ita la kapaz atu aprende ninia lisaun [tanba ita ulun toos!]. Ha’u hein katak ita la haluhan idozu sira be mate ona tanba laiha respirador sira (…). Ha’u hein katak sofrimentu barak la’ós inúitil, maibé ita bele salta ba forma moris foun ida, ita bele hetan katak iha dever ba malu atu humanidade bele moris foun filafali» (Papa Fransisku, Ensiklika Fratelli Tutti, 35). La iha ema bele salva mesamesak. Ita iha tusan ba malu. Hotu-hotu maun-alin.

Iha perspetiva ne’e, ha’u hakarak hateten katak iha nesesidade be imi atu konstrui iha fraternidade no amizade sosial, mundu aban-bain-rua nian: mundu be ita sei moris, – ita ho itania bei-oan sira – kuandu temptestade pandemia kalma ona. Ita hotu tenke sai «parte ativa iha reabilitasaun no apoiu ba sosiedade ba kanek» (ibid., 77). Entre pilar barak be ita tenke sustenta iha kosntrusaun foun ne’e: iha tolu be imi – di’ak liu hosi sira seluk – bele tulun koloka. Pilar tolu mak: mehi sira, memória no orasaun. Na’i-nia prosimidade sei fó – mós ba sira be frajil liu hosi ita – kbiit atu hakaas-an iha dalan foun, liu hosi estrada mehi sira, estrada memória no estrada orasaun. Dala ida profeta Joel pronunsia promesa ne’e: «Imi-nia idozu sira sei iha mehi sira no imi-nia foin-sa’e sira sei iha visaun» (3, 1). Mundu-nia futuru eziste iha aliansa entre foin-sa’e  sira no idozu sira. Sé fali mak bele ka’er metin idozu sira-nia mehi sela’e foin-sa’e sira no kontinua lori la’o ba oin? Maibé, ba ida ne’e, nesesáriu loloos atu kontinua mehi. Iha ita-nia mehi ba justisa, ba dame, no ba solidariedade, eziste posibilidade katak ita-nia joven sira iha visaun foun no hamutuk, ita bele konstrui futuru. No imi presiza fó sasin mós posibilidade atu sa’i filafali hodi hafoun-an hosi esperiensia dolorosa ida ne’e. Ha’u iha serteza katak ne’e la’ós únika, tanba iha imi-nia moris, eziste ona esperiensia barak no imi sempre konsege manan. No hosi esperiénsia be imi iha, bele aprende oinsá bele sa’i hosi provasaun atual?

Iha ne’e, ita bele haré oinsá mehi sira iha relasaun ho memória. Ha’u hanoin oinsá bele sai valor boot ida, memória dolorosa funu nian, no oinsá jerasaun foun sira bele aprende hosi ne’e, respeita ba valor dame nian. No atu transmiti ida ne’e, imi be hamoris ona tribulasaun funu nian. Rekorda mak misaun loos ida hosi idozu ida-ida: konserva iha memória no lori memória ba ema seluk. Tuir Edith Bruck be sobrevive ona hosi Holokaustu, «maski atu ilumina konsiénsia ema ida de’it, vale a pena nafatin kolen atu mantein moris nafatin rekordasaun ba buat dolorosa be liu ona… no kontinua. Ba ha’u, memória mak moris.» Ha’u hanoin mós ha’unia avó sira no imi-nia avó sira be tenke sai imigrante. Sira hatene ona kustu boot oinsá tenke husik sira-nia uma rasik, hanesan halo daudaun ohin loron, sira be buka futuru foun ida. Talvez balun hosi sira eziste iha ita-nia sorin be kuida daudaun ita. Memória hirak ne’e bele tulun atu konstrui um mundo mais humano, mais acolhedor. Maibé laiha memória karik, la bele konstrui. Laiha airin sira karik, imi nunka bele konstrui uma ida. Nunka. No airin moris nian eziste iha memória.

Ikus liu, mak orasaun. Hanesan ha’u-nia predesesor hateten ona, Papa Bento XVI (idozu santu ida be kontinua traballa no reza ba Igreja), «idozu sira-nia orasaun bele proteje mundu, no tulun telvez ho maneira desisiva, liu duke ema barak nia kolen». [4] Nia hateten buat ne’e kuaze iha ninia pontifikadu nia rohan, iha 2012. Furak loos! Imi-nia orasaun mak rekursu folin boot liu: hanesan pulmaun ida be labele hasai hosi Igreja no hosi mundu (kf. Papa Fransisku, Ezortasaun Apostólika Evangelii Gaudium, 262). Liuliu iha tempo difisil loos ba humanidade ne’e – ita hotu-hotu hela iha barku hanesan – be atravesa daudaun tasi ho tempestade pandemia, imi-nia orasaun ba mundu no ba Igreja nunka saugati, maibé hatudu ba hotu-hotu, konfiansa serena atu hakat ba portu seguru ida.

Maluk avó no idozu doben sira, atu konklui ha’u-nia lia-menon, ha’u hakarak indika ba imi mós, ezemplu hosi Beato Carlos de Foucauld (la kleur tan sei sai santu). Nia moris nu’udar erémita iha Arjélia. Iha ne’ebá, iha kontestu perifériku, nia fó sasin ona «ninia hakaran katak ser humanu hotuhotu sente-an nu’udar maun-alin ida de’it» (Ensíklika Fratelli Tutti, 287). Ninia história hatudu oinsá maski iha solidaun moris iha rai-fuik maran, posivel reza ba kiak sira iha mundu tomak no transforma-an loloos sai maun-alin ida universal.

Ha’u husu ba Na’i atu ita ida-ida haluan ita-nia fuan no sai sensivel liután ba sofrimentu hosi sira be kiak-kiik liu no kapaz reza ba sira. Agradese ba Maromak tan imi-nia ezemplu ba ida ne’e. Hau hein katak ita ida-ida aprende atu repete ba hotu-hotu, liuliu ba sira be joven liu, liafuan hirak konsolasaun ne’e be ita rona ohin hato’o ba ita: «Ha’u hamutuk ho imi loroloron».

La’o ba oin no aten-barani ba! Na’i haraik bensa ba imi.

Roma, Saun Joaun Latraun  Iha Festa Visitasaun Virjem Santa Maria

31 Maiu 2021.

Francisco

 

  • Episódiu ne’e haktuir iha Proto-Evanjéliu Tiago nian.
  • Trata kona-ba imajen be hili nu’udar logótipo ba Loron Mundial ba Avó no Idozu sira.
  • «Memória mak moris, eskritura mak dada-iis», iha L’Oservatore Romano (26 Janeiru 2021).
  • Visita ba uma família “Viva Idozu sira”, 12 Novembru 2012.

 

Tradutor ba lia-tetun: Frei Isidorus Yoseph Jawa OFM Cap. (Tibar, 24 Jullu 2021)

Tags: Kreda