Mons.Joseph Marino aprezenta “Gaudete et Exsultate” ba Relijiozu/a sira

Mons.Joseph Marino aprezenta “Gaudete et Exsultate” ba Relijiozu/a sira

Dili – “Conferência Superiores Maiores Religiosos” Timor-Leste, organiza enkontru ida ho Arsebispu Joseph Marino, Núnsiu Apostóliku ba Timor-Leste ho superiór/a sira Kongregasaun sira prezente iha Timor-Leste, iha 10 Setembru 2019, hal’o iha Salaun João Paulo II, Comoro (Dili).

Enkontru hahú ho konferénsia kona-ba Ezortasaun apostólika “Gaudete et Exsultate” ne’ebé Papa Francisco hasai iha 9 Abríl 2018, kona-ba vokasaun ba santidade. Papa Francisco hateten katka ninia finalidade mak “propoin filafali bolun ba santidade iha modu prátiku ba ita-nia tempu sira”, Don Joseph Marino hateten. Iha dokumentu ne’e Papa Francisco.

Aspetu tolu importante dokumentu “Gaudete et exsultate” mak: signifikadu santidade nian, vokasaun ba sarani hotu (LG 40); dokumentu aprezenta oinsá moris santidade ho modu konkretu; santidade ne’ebé iha signifikadu ba tempu ohin nian. Papa Francisco “hanesan iha Evangelii Gaudium, no iha Amoris Laetitiae, dokumentu importante rua seluk, nia hakarak moris sarani ida ne’ebé reflete resposta loos no vizivel ba nesesidade sira ita-nia tempu nian”, Don Joseph evidensia.

Fonte santidade nian

Iha Mons. Joseph nia aprezentasaun nia hato’o uluk saida mak fonte santidade nian, katak Batizmu, Espíritu Santu nia prezensa liuhusi Konfirmasaun ne’ebé ativa no dinámika; no moris iha Kreda, katak ita moris santidade la’ós mesak maibé nu’udar membru povu ida nian (GE 6), povu santu, “Kreda militante nia santidade (GE 7). “Ita relijiozu la moris izoladu, maibé moris iha komunidade”.

Santidade nia sasukat mak Kristu, enkuantu ita banati tuir Nia, ho Espíritu Santu nia kbiit. Espíritu Santu haruka ita hala’o misaun ida ne’ebé fó ona mai ita liuhusi Batizmu. Ho Batizmu ita tam iha família Maromak nian  ne’ebé communion ida, halo ain-hakat konstante hodi lori mensajen redensaun Kristu nian ba mundu, la’ós ho liafuan de’it, maibé, liuliu ho hahalok.

Husi santidade ba asaun

Daruak katak santidade tenke hatudu iha asaun ka hahalok, “iha ne’eb’e Maromak moris iha ita”. Tentasaun rua ne’ebé Amu-Papa aviza mak Gnostisizmu no Pelajianizmu. Gnoztisizmu hanoin santidade depende ba ema nia matenek no koñesimentu, no “ida-ne’e lori atu julga ema kona-ba ema nia kapasidade atu komprende no hatene kona-ba Maromak, la’ós kona-ba hahalok karidade nian”. Tentasaun daruak mak pelajianizmu, “kontinuasaun husi erru dahuluk” hanorin katak  moris di’ak ka perfeisaun “bazeia ba esforsu rasik”. Ema sira hanesan ne’e fiar iha sira-nia kbiit no vontade umana rasik. Nune’e la iha fatin ba frakeza, frajilidade, salan…

Papa Francisco fó hanoin iha “Gaudete et exsultate katak buar ne’e hotu erru, basá “salvasaun no sai Maromak nia oan mai hhusi Maromak de’it”. Papa Francisco hakarak atu ita “hakohak grasa ne’ebé ita simu ho haraik-an ne’ebé kle’an, no se ita hala’o nune’e ita sei iha mizerikórdia ba ema hotu ne’ebé buka moris, sinseru ho Maromak”. Ital abele julga ema ne’ebé fraku, salan maibé hatudu mizerikórdia ba sira. “Santidade mak prosesu ida, viajen no aventura ida, ho nia ksolok no nia tristeza, iha nia susesu nó mós insusesu, frakeza no forsa”, hanesan S. Paulo raisk dehan: “wainhira ha’u fraku mak ha’u forte” (2 Cor 12,10).

Asaun santidade nian

Santidade ne’ebé prátika no konkretu mak onsá loos? Nia fó hanoin kona-ba orasaun, liturjia, adorasuan eukarístika, nst, maibé nu’udar instrumentu atu hodi to’o ba finalidade. Instrumentu sira ne’e reforsa ita-nia moris iha Kristu no nia moris iha ita. Maibé, santidade tuir Papa Francisco mak “karidade ne’ebé moris iha fiar” (GE 21). Nune’e, santidade konsiste iha saida loos? Amu-Papa hateten katak “laiha buat ida ne’ebé fó ksolok liu duké filafali ba Jezús nia Liafuan atu haree oinsá nia fahe lia-loos. Jezús esplika ho simplisidade boot sai santu loloos mak saida, bainhira nia haklaken “Rahun-Di’ak sira” (GE 63).

Nia foti fali Amu-Papa nia esplikasuan kona-ba “Rahun-Di’ak sira” (GE67-70) no ninia fraze kona-ba saida mak santidade:

  • “Sai kiak iha fuan, ne’e mak santidade” (GE 70)
  • “Reaje ho laran-maus no haraik-an, ne’e mak santidade” (GE 74)
  • “Hatene tanis ho ema seluk, ne’e mak santidade” (GE 76)
  • “Buka justisa hodi hamlaha no hamrook, ne’e mak santidade” (GE 79)
  • “Haree no atua ho laran-sadia, ne;e mak santidade” (GE 82)
  • “Mantein fuan moos husi buat hotu ne’ebé bele hafoer domin, ne’e mak santidade” (GE 86)
  • “Kuda dame haleu ita, nele mak santidade” (GE 89)
  • “Hakohak loroloron dalan Evanjellu nian maski hamosu problema mai ita, ne’e mak santidade” (GE 93).

Iha parte ikus ninia konferénsia, Don Joseph Marino foti sinál sira santidade nian ne’ebé Papa Francisco hakerek iha Gaudete et Exsultate: 1) perseveransa, pasiénsia no laran-manas; 2) ksolok no sentidu umór nian; 3) barani no paixaun; 4) iha komunidade no iha orasaun kontínua.

Iha mós oportunidade ba pergunta no resposta. Iha momentu ne’e mai mós D. Virgílio, Bispu Dili nian nu’udar “moderadór” ba “CSM-TL”. Pergunta sira  kona-ba oinsá moris santidade iha kontestu atuál; difikuldade atu integra fiar iha kultura iha Timor-Leste; pergunta kona-ba moris santidade hodi defende ema kiak no rai hanesan haktuir iha Laudato Sí, oinsá konjuga mizerikórdia ho hahalok abuzu seksuál sira ne’ebé padre no relijiozu sira halo.

Ikusmai taka ho Eukaristia hamutuk no almosu.

(J. Gusmao)