Jerasaun Z no eduka an ba moris iha ambiente dijitál

Jerasaun Z no eduka an ba moris iha ambiente dijitál

Venilale – Ámbitu formasaun husu atu ámbitu Komunikasaun Sosiál halo workshop ida kona-ba edukomunikasaun ba formande sira. Oportunidade ne’e sai ba Postulante no Novisa sira atu mai iha fatin fresku iha Venilale, tanba, iha pre-aspirante no aspirante nia uma no Ir Jacinta Gusmão ne’ebé fasilita hela iha Venilale.

Workshop husi loron 7-8 (loron sorin-sorin) no konteúdu sira konsiste iha “komunikasaun no prosesu komunikasaun nian, forma sira komunikasaun inklui silénsiu; edukomunikasaun no esperiénsia Fundadór/a; generation Z no edukasaun atu horik iha ambiente dijitál”.

Formande sira aleinde hetan input, sira mós hetan knaar atu lee husi Liña Orientadora Misaun Edukativa FMA n.53-57 kona-ba perspetiva komunikasaun nian no husi Dokumentu FInál Sínodu n.21-24 no n.145-147.

Ohin loron ita labele sees husi ambiente dijitál. Foin-sae sira mak nativu dijitál, no se ita la tama iha rede sosiál ita sei labele hasoru sira. Ne’e mak ambiente pedagójiku foun atu ita marka prezensa hodi garante tranzmisaun valór sira nian. Nune’e tanba “Komunikasaun sosiál mak Sistema ekolójiku kultura nian, Edukomunikasaun, husi nia parte, iha nu’udar objetivu prodús ekosistema edukativu, kria pedagojia ambiente nian ne’ebé tenke sai karakterístika família nian, eskola, sentru juveníl, instituisaun sira-nian. Iha área espesífika haat ne’ebé prosesu edukomunikativu presiza atua: Edukasaun ba komunikasaun, Mediasaun teknolójika, Espresaun no arte; komunikasaun ba sidadania”.

Formande sira hatudu kriatividade bainhira sira aprezenta kona-ba saida mak edukomunikasaun no mós aspetu mediasaun teknolójika no arte iha mediasaun valór evanjéliku sira.

Ir Jacinta Gusmão husu atu formande sira ho baze ne’ebé iha ona, kontinua buka hatene no hafoun an ho auto-formasaun hodi kapasita an iha área komunikasaun ida-ne’e.