Esperiénsia oinsá hala’o istoriografia iha kontestu Europa no East Asia-Oceania

Esperiénsia oinsá hala’o istoriografia iha kontestu Europa no East Asia-Oceania
East Asia-Oceania Regional Conference: The State of Salesian Historiography and the Conservation and Development of the Salesian Historical Patrimony in the Region (4-8 Novembru 2013)

Cebu (Filippinas) – Konferénsia istoriografia loron 5 Novembru nian lori partisipante sira atu haree istoriografia ne’ebé hala’o iha East Asia-Oceania no iha Europa, hafoin haree istoriografia iha kontestu Filippinas nian iha sékulu XX, no ho modu konkretu oinsá Salezianu sira halo storiografia iha China durante tinan 100 prezensa nian iha ne’ebá no iha tinan 90 prezensa FMA nian iha Japaun.

Padre Albert Flores iha ninia konferénsia ho tema “The State of Contemporary Historiography on the Religious Orders in the Philippines”, hateten katak modalidade oinsá kongregasaun tuan sira iha Filippinas hakerek ninia istória iha tendénsia atu foka liu iha sira-nia “accomplishments” no ema iha “leadership positions”. Sira mós situa períodu istória nian tuir eventu istóriku importante iha kontestu hodi la resalta kongregasaun ninia típiku eh elementu karizmátiku sira.

Husi konferénsia Ir Grazia Loparco nian bele hasai konkluzaun katak iha diferensa entre istória, ajiografia no istoriografia. Husi peskiza ne’ebé estudiozu sira halo no aprezenta iha konferénsia bele haree katak la iha kongregasaun barak ne’ebé hakerek tuir métodu sientífiku istória nian (istoriografia), maibé pre-sientífiku, dala barak hakerek husi internu katak atu hatudu aspetu pozitivu no triunfalista kongregasaun nian, ho publikasaun komemorativa liufali istórika. Presiza troka modalidade oinsá hakerek istória, hodi hahú husi istória sosiedade nian, katak oinsá prezensa kongregasaun nian iha sosiedade ida nia laran.

Padre Nestor Impelido SDB (espesialista ida istoriografia nian)  iha ninia estudu sira kona-ba kongregasaun sanulu iha Filippinas kona-ba oinsá hakerek istória haree katak sei falta espesialista sira istória nian ne’ebé hatene hakerek tuir métodu sientífiku. Buat ne’ebé nia haree mak livru komemorasaun sira ne’ebé hakerek la tuir métodu loos (falta sitasaun, fonte, footnotes…) Nia mós nota katak iha tendénsia atu espiritualiza istória. Parese katak relijiozu sira iha ezitasaun atu fó sai kona-ba difikuldade reál sira iha pasadu ne’ebé mai husi ema nia limitasaun no difikuldade sira; aleide ne’e iha tendénsia atu sai seletivu koba-ba konteúdu, atensaun fó liu ba obra sira ne’ebé sira hala’o duké halo rekonstrusaun istórika ida kona-ba buat ne’ebé sira hahú no sá mak sira kontinua halo.

Kona-ba konservasaun no patrimóniu kulturál, padre Nestor haree katak iha kongregasaun sira nia estuda, falta arkivista kompetente (tuir kursu) atu bele kria no halo manutensaun ba arkíviu sira. Dala ruma entrega ba relijiozu/a otas katuas/ferik tanba la bele halo buat seluk; balun fali entrega ba leigu ruma, nune’e leigu sira mak hatene liu fali kona-ba fonte sira no dokumentu sira ne’ebé hakerek ona duké relijiozu/a rasik.

Iha diskusaun sira mosu katak kongregasaun barak la iha sensibilizasaun istórika no jerasaun foun sira la gosta lee livru istória sira ne’ebé hakerek ona. Husi parte seluk mós hateten katak dala barak inimigu istória nian mak superiór no ekónoma sira (despaixa, sunu…) Buat ne’ebé bele sai motivasaun atu valoriza tan ita-nia istória mak ligasaun kl’ean no domin ba sira ne’ebé presede ita.

Semináriu ne’e iha finalidade primáriu ida atu halo análize kle’an no verifika investigasaun istórika nian iha obra saleziana sira iha East Asia-Ocenia no finalidade daruak mak Konservasaun no valorizasaun patrimóniu kullturál salezianu. Lahó memória, sei la iha futuru!