Semináriu kona-ba ba pobreza ba “formande” sira

Semináriu kona-ba ba pobreza ba “formande” sira

Formasaun inisiál ba kandidata sira iha vida konsagrada saleziana/FMA hahú husi períodu verifka no orientasaun nian. Iha Timor-Leste periíodu ne’e konsta husi pre-aspirantadu no aspirantadu. Esperiénsia fundamentál sira ba etapa ida-ne’e maka hametin vida sarani liuhusi fidelidade ba batizmu no konversaun fuan nian, no halo esperiénsia karizma nian iha komunidade  saleziana ida dedika ba misaun. Knaar sira dezenvolvimentu nian iha etapa ida-ne’e aleinde maturasaun pesoál no relasionál, foku seluk maka baburas iha fiar no verifikasaun kona-ba an rasik se iha duni atitude atu moris tuir karizma salezianu.

 

Etapa tuirmai maka postulantadu nu’udar preparasaun ba novisiadu. Esperiénsia fundamentál sira atu tau atensaun mak interiorizasaun esperiénsia vokasionál  hodi hahú unifika an rasik, hakle’an relasaun ho Kristu, hakbesik ba fonte sira, loke an ba misaun no konfrontu ho gia.

Novisiadu maka momentu ne’ebé kandidata aprende katak sá moris nu’udar FMA iha espíritu aliansa nia laran, iha tatuir Kristu nian tuir identidade karizmátika hatudu iha Konstituisaun sira (Konst. 90). Etapa ida-ne’e hetan atensaun espesiál husi Institutu atu novísia sira, hodi komunidade no mestra nia tulun bele interioriza valór evanjéliku no salezianu sira.

Ba grupu sira-ne’e maka inspetoria ohin programa loron ida semináriu nian kona-ba pobreza. Semináriu nia objetivu maka lori formande sira atu deskobre kondisaun ida esensiál liu atu tuir Jezús tuir estilu salezianu. Molok semináriu ne’e grupu sira ida-idak hakle’an aspetu pobreza iha santu salezianu ruma nia moris. Pre-aspirante sira hakle’an pobreza iha Maria Mazzarello nia vida, aspirante no postulante sira hakle’an pobreza iha Eusebia Palomino no novísia sira kona-ba Michelle Rua nia pobreza. Durante semináriu ne’ebé gia husi ir Aurora Ramos, sira mós hetan konvite atu konfronta oinsá sira pesoalmente moris karakterístika pobreza nian no oinsá komunidade ne’ebé sira hela bá moris tuir pobreza.

Tuirmai ne’e liafuan ruma husi formande sira kona-ba semináriu ne’e:

Asp. Josefa: Ha’u hanoin katak pobreza ne’e materiál de’it. Ohin ha’u deskobre katak pobreza iha dimensaun espirituál mós katak hatene fó an, fahe moris, serbisu no sakrifisiu nune’e mós dixiplina atu bele fahe moris ho ema seluk liuliu foin-sa’e kiak sira. Pobreza mós mak buka atu moris ho buat esensiál de’it.

Asp. Onesiana: Buat ne’ebé ha’u deskobre nu’udar elementu ida pobreza nian husi parte materiál mak hatene tau matan ba sasán sira iha uma-laran no husi parte espirituál mak atensaun ba atitude sira hatene fahe nian, uza tempu di’ak …

Nov. Maria: Buat ne’ebé kona liu ha’u ohin maka aspetu sinseridade nian no komunikasaun nian. Sinseridade kona-ba buat ne’ebé ha’u simu husi família no ema seluk… Komunika bainhira iha sasán ne’ebé estraga no komunika bainhira presiza osan, presiza hadi’ak buat ruma, hanesan Don Rua halo ho Don Bosco

Pre-aspirante Josefa: Ba dala uluk mak ha’u rona kona-ba pobreza katak sá. Buat barak ha’u aprende maibé, importante liu maka loos duni, atu tuir Jezús tenke husik buat hotu liuliu hakaran sira.